I-Ejensi Yekuvikela Imvelo iphakamisa kutsi kuvinjelwe kusetjentiswa lokunyenti kwe-methylene chloride, ikhemikhali lehambisana nebungoti bemphilo lobungabulala.

I-Ejensi Yekuvikela Imvelo yaseMelika iphakamisa kutsi ivimbele kusetjentiswa lokunyenti kwe-methylene chloride, ikhemikhali letsi ingabanga bungoti bemphilo ngisho nekufa, kuvikela imphilo yemmango.
Lesiphakamiso sitawuvimbela kusetjentiswa kwe-methylene chloride kuto tonkhe timo tebatsengisi kanye nekusetjentiswa lokunyenti kwetimboni kanye nekwekutsengisa. iMethylene chloride isetjentiswa kuma aerosol ekususa emafutsa, kupenda kanye nekuhlanta emabhulashi ekugcobisa, kunamatsela kwekutsengisa kanye nekuvala, kanye nasekukhiciteni lamanye emakhemikhali etindzaweni tetimboni.
Lokuvinjelwa kwaphakanyiswa njengencenye yeMtsetfo Wekulawula Tintfo Letinebuthi, lotsi, emkhatsini waleminye imikhawulo, uniketa Sikhungo Sekuvikela Imvelo ligunya lekubeka tidzingo tekubika, tekugcina emarekhodi kanye netekuhlola. Nga 2019, i-Ejensi Yekuvikela Imvelo yavimbela umtsengi munye kutsi asebentise i-methylene chloride ngekuyisusa etincenyeni tekupenda.
Okungenani bantfu labangu 85 sebafile ngekuchayeka kulekhemikhali kusukela nga 1980, ngekusho kwe-Ejensi Yekuvikela Imvelo yaseMelika. I-EPA itsi emacala lamanyenti afaka ekhatsi tisebenti letisetinkontilekeni tekutfutfukisa emakhaya. Le-ejensi itsi kunemacala “lamasha” ebantfu labahlushwa yimiphumela lemibi kakhulu futsi lehlala sikhatsi lesidze yetemphilo ngemuva kwekuchayeka ku-methylene chloride. I-Ejensi Yekuvikela Imvelo iphindze futsi yabona imiphumela lemibi yetemphilo levela ekuphefumuleni kanye nekutsintsana nesikhumba, kufaka ekhatsi i-neurotoxicity, imiphumela yesibindi, kanye nemdlavuza.
Le-ejensi incume kutsi i-methylene chloride “ibeka ingoti lengakacabangeki yekulimata imphilo ngaphansi kwetimo tekusebentisa” ngenca yebungoti kubasebenti labachayeka ngalokucondzile noma ngalokungacondzi kulekhemikhali, kubatsengi labasebentisa lekhemikhali, kanye nebantfu labachayeka kulekhemikhali. kuletsa bungoti.
“Isayensi lemayelana ne- methylene chloride icacile, futsi kuchayeka kule- methylene chloride kungabangela imiphumela lemibi kakhulu emphilweni ngisho nekufa,” kusho Umphatsi we- EPA Michael S. Regan esitatimendeni setindzaba. Leli liciniso lemindeni leminyenti kakhulu lelahlekelwe ngulabatsandzekako bayo ngenca yebuthi lobukhulu," kusho lesiphakamiso. "Kungako-ke i-Ejensi Yekuvikela Imvelo itsatsa sinyatselo ngekuncoma kuvinjelwa kwekusetjentiswa lokunyenti kwalekhemikhali kanye nekucala kusebentisa kulawula lokucinile etindzaweni tekusebenta kuvikela imphilo yetisebenti kanye nekunciphisa kuchayeka kuto tonkhe letinye tintfo."
Inhloso yalokuvinjelwa lokuhlongotwako kuvikela bantfu ebungotini kanye nekunciphisa kuchayeka ngekuvumela kusetjentiswa kwe-methylene chloride kuphela ngaphansi kwetimo letilawulwa ngalokucinile etindzaweni tekusebenta, kusho i-Ejensi Yekuvikela Imvelo. Kukhicita, kucubungula kanye nekusabalalisa i-methylene chloride kutawuyekeliswa kuletinyanga letilishumi nesihlanu letitako. Etimeni lapho khona siphakamiso sivimbela lekhemikhali, kuhlatiya kwe-EPA kutfole kutsi “leminye imikhicito lebita tindleko letifanako kanye nekusebenta kahle...ivame kutfolakala.”
“Lokuvinjelwa lokuphakanyisiwe lokunemlandvo kukhombisa inchubekelembili lebalulekile lesiyentile ekusebentiseni tindlela letinsha tekuvikelwa kwekuphepha kwemakhemikhali kanye nekutsatsa tinyatselo letidlulelwe sikhatsi sekuvikela kancono imphilo yemmango,” kusho Regan.
Kerry Breen ngumhleli wetindzaba kanye nentatheli ye-CBS News. Kubika kwakhe kugcile etintfweni letenteka nyalo, tindzaba letiphumako kanye nekusebentisa kabi tidzakamiva.


Sikhatsi sekuposa: Imphala-13-2023